Sepikojas lõõmas tuli ja välkus sepahaamer. Seal tagus rauda sepp, kel olid juuksed laubale kleepunud ja raske põll ees.
Kohe kui sepp lapsi märkas, jättis ta töö pooleli ja kutsus nad enda juurde. Iti ja Siim nägid esimest korda lähedalt sepaalasit ja -haamrit. Sepp näitas neile oma tööriistu ja rääkis, kuidas tema töö käib. Lapsed said teada, et sepaamet on üks väga vana amet ja et inimestel on sepatööd alati vaja läinud.
„Aga nüüd tulge proovige ise ka rauda taguda,“ ütles sepp lõpuks.
Iti tahtis endale ühe naela valmistada. Sepahaamer oli raske, aga Iti võttis kogu jõu kokku ja saigi ise naela tagumisega hakkama.
Siim sai kulbi ja võis tõsta sellega vedelat tulikuuma tina veeämbri sisse. Tina tegi vee sisse kukkudes hirmsat sisinat ja muutus sakiliseks känkraks. Sepp tõstis känkra tangidega välja ja näitas lastele.
„Vaadake nüüd, mis te endale valasite!“ ütles ta.
Siim ja Iti püüdsid nuputada, mille moodi see tükk on.
„Minu meelest see on rula,“ ütles Siim, sest tema soovis jõulukingiks rula saada.
„Minu meelest on see saksofon,“ ütles Iti, sest tema unistas isiklikust saksofonist.
Päkapikk vaatas ka ja ütles: „Minu meelest on see ühelt poolt rula ja teiselt poolt saksofon. Ma usun, et teie mõlema unistused lähevad täide.“
