„Sööma! Sööma!“ hüüti üle kogu jõulumaa.
Hüüdja oli jõulumemm, kes seisis, kasukas seljas, päkapikkude söögimaja uksel ja kutsus rahvast kokku.
Kõik päkapikud jätsid paugupealt tööd-tegemised pooleli ja kiirustasid söögituppa.
Liisi kutsus Iti ja Siimu ka kaasa ja pani lapsed pika laua äärde istuma.
Söögitoas oli meeletult hubane ja soe. Sajad küünlad põlesid lühtrites ja need päkapikud, kes töötasid köögitoimkonnas, kandsid laudadele suuri supikausse ja pirukavaagnaid.
Pikkade laudade taga istusid päkapikud, kes sõid ja kiitsid jõulumemme hea toidu eest.
Kui jõulujook joodud ja magus kook ka söödud sai, hakati laulma.
Üks päkapikk võttis laulu üles ja teised laulsid tema järel.
Kogu tuba lausa lainetas laulust.
Iti ja Siim oli pikast-põnevast päevast jõulumaal nii väsinud, kõht oli täis ja ilus laul kumises kõrvus. Mõlemad lapsed vajusid unne.
