Maja oli nii väike, et Iti ja Siim pidid kükitama, et väikestest akendest sisse vaadata.
Majakeses käis meeletu mürgel. Terve tuba oli täis tillukesi päkapikke, kes jooksid, trampisid, keerutasid ja karglesid. Põrand oli kaetud põhuga, kus sees rulliti ja hullati.
„See on päkapikkude koda,“ seletas päkapikk. „Alguses on päkapikud väiksed ja siis võivad nad hullata ja möllata nii palju, kui nad tahavad.“
„Kahju, et meie siia ei mahu,“ arvas Siim.
„Pole hullu,“ ütles Liisi. „Lähme õue mürama!“
